Väiketootjad annavad tekstiilijäätmetele uue elu
Euroopa Liidu jäätmedirektiiv kohustab liikmesriike alates 2025. aastast liigiti koguma kõiki tekstiilijäätmeid, nii kodumajapidamistes kui tekstiilitööstuses tekkivaid. Paraku puudub Eestis tänasel päeval veel nii tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus kui hästi toimivad tehnoloogilised lahendused. Tekstiilijäätmetele uue elu andmisele on Eestis pühendunud pigem väiketootjad ja käsitöölised.
Samas on Eestis aasta jooksul tekkiv tekstiilijäätmete kogus muljetavaldavalt suur. Näiteks 2021. aastal kogunes tekstiilijäätmeid inimese kohta ca 17 kg, Eestis kokku aga 22 758 tonni. Sealjuures koguti liigiti vähem kui viiendik tekstiilijäätmetest (3 kg inimese kohta, kokku 4190 tonni). Kasutatud rõivastest visatakse Eestis suurem osa segaolmejäätmete hulka, mis kas põletatakse või ladestatakse prügilates. SA Stockholmi Keskkonnainstituudi 2020. aastal läbiviidud segaolmejäätmete sortimisuuringu järgi oli segaolmejäätmete seas 5,81% tekstiilijäätmeid.
Vastutustundliku ettevõtluse foorumi 2021. a uuringu Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Lisa 3 – tekstiilitööstus andmetel tarbitakse Euroopa Liidus aastas rohkem kui 9,5 miljonit tonni tekstiile. Igal aastal kõrvaldatakse kasutuselt 5,6 miljonit tonni tekstiile, rohkem kui 4 miljonit tonni tekstiilijäätmeid satub segaolmejäätmete hulka. 1,5 miljonit tonni kasutatud rõivaid ja tekstiile eksporditakse Euroopa Liidust välja.
Ühest küljest on aastast aastasse suurenev tekstiilijäätmete kogus probleem, sest nende suures mahus taaskasutamiseks häid lahendusi pole. Teisest küljest on tekstiilitööstus tervikuna väga suure keskkonnamõjuga tööstusharu. Tekstiilide tootmine on vee- ja energiamahukas. Puuvilla ja teiste looduslike tekstiilikiudu andvate taimede kasvatamiseks on vaja palju maad ja vett. Näiteks on Araali mere kokku kuivamine seotud just puuvillaistandustega. Tekstiilide töötlemine kemikaalidega on samuti keskkonda reostav. Ligi 20% maailma veereostusest on põhjustatud tekstiilitoodete värvimisest ja viimistlemisest.
Peale kodumajapidamistes tekkivate tekstiilijäätmete jõuab prügi hulka ka suur osa tööstusettevõtete tekstiilijääkidest. Põhjuseks samuti tekstiilijäätmete suures mahus taaskasutamise keerukus. Mööblitööstuses näiteks on ülejäävad kangatükid eri kujuga ja neid on raske mõne muu toote masstootmiseks ära kasutada. Praegu kasutavad mööblitööstusettevõttes tekkivatest jääkidest väikese koguse ära väiketootjad ja käsitöölised. Näiteks toodetakse mööblitööstuse tekstiilijääkidest poe- ja kandekotte ning polulaarseid märsse – tooteid, mis annavad tekstiilijäätmetele uue elu. Kuna mööblitööstuses kasutatavad materjalid on vastupidavad ja kallid, siis on ka mööblitööstuse jääkidest valmistatud kotid sageli tehtud tuntud brändide kottidest märksa kallimatest ja tugevamatest materjalidest.
Materjalijääkidest valmistatud koti eelistamine on keskkonnahoidlik valik.
Foto: Pexels / cottonbro studio
