Radoonimõõturid

radoonimõõturid
Foto: CKristiansen/Wikimedia Commons

Radooni mõõtmiseks ruumide siseõhus võib kohale kutsuda spetsialistid. Kuid kui sul on radoonimõõtur, saad kodus või kontoris ruumiõhu radoonisisaldust ise mõõta. Kui elad kõrgendatud radooniriskiga alal (vaata atlasest), tasub mõelda radoonimõõturi soetamisele, sest siis on sul endal olukorrast jooksvalt ülevaade olemas.

Radooni peetakse suitsetamise järel teiseks kopsuvähi tekitajaks. Ohtlik on radoon eelkõige siseruumides, kuhu ta võib koguneda hoonealusest pinnasest, samuti ehitusmaterjalidest ja põhjavee päritoluga olmeveest. Ruumides on radoonisisalduse ohutu piir 100 Bq/m³. Kui see on üle 300 Bq/m³, on tegemist kõrge radooniriski tasemega. Pinnase normaalne radoonisisaldus on kuni 50 000 Bq/m³.

Alljärgnevalt leiad valiku radoonimõõtureid, mida saab osta Amazon.de kodulehelt.

Airthings Wave on nutikas ja lihtsalt paigaldatav seade radoonitaseme, õhuniiskuse ja temperatuuri mõõtmiseks siseruumides. Mõõtevahemik 0-50 000 Bcq. Airthings Wave radoonimõõturid näitavad õhu kvaliteeti värvi abil: roheline tähendab head õhu kvaliteeti, kollase puhul tuleks olla tähelepanelik ja punase korral on olukord tervisele ohtlik. Lubatud radoonitaseme ületamisest annab märku ka alarm. Wave ühildub Androidi ja iPhone'iga, kaasa tuleb tasuta äpp. Andmed krüpteeritakse ja salvestatakse pilve. Seadme kalibreerimine on automaatne. Esimesed mõõtmistulemused on näha juba tund pärast seadme paigaldamist.

Ka Corentium Home radoonimõõturit on lihtne kasutada. Seadme LCD ekraanilt näed päeva, nädala ja pikaajalist keskmist radoonisisalduse taset. Esimest mõõtmistulemust näeb ekraanilt 24 tundi pärast seadme paigaldamist. Radoonimõõturit toidavad 3 AAA patareid, mis peavad vastu kuni 2 aastat. Mõõturit saab kasutada nii kodus kui ühiskondlikes hoonetes, samuti sobib see radooni mõõtmiseks objektidel. Seadmel on aastane garantii. Tootja Airthings hinnangul on seadme tõenäoline tööiga 10 aastat ja selle aja jooksul Corentium Home radoonimõõturid kalibreerimist vaja.  Mõõtmiste ebatäpsus jääb 10% piiridesse.

Raadoonimõõtur Radon Eye on teistest sama hinnaklassi omadest tundlikum. Mõõdab ka õhuniiskust ja temperatuuri. Töötab temperatuurivahemikus 10–40 ℃ ja alla 90 % õhuniiskuse juures. Esimese mõõtmistulemuse saab umbes tunni aja jooksul. Mõõtmistulemusi (nii andmeid kui graafikuid) näeb nutitelefonist. Ühildub nii Androidi kui iPhone'iga, selleks on tasuta äpp. Seadme mõõtmistäpsus on 10%.

Radoonimõõtur Radon Scout Home on mõeldud ruumide radoonisisalduse pikaajaliseks seireks. Seade on loodud kasutamiseks eramutes ja korterites. Peale radooni mõõdab Radon Scout Home ka ruumide temperatuuri ja niiskusesisaldust. Mõõtevahemik on 0–1 000 000 Bcq ja mõõtmistäpsus 2%. Seade salvestab kõik mõõdetud parameetrid. Andmete ülekandmiseks on USB ühenduspesa. Ei ühildu nutitelefonidega. Ostes saab kaasa USB juhtme ja AC/DC toiteadaptri. Radon Scout Home on toodetud Saksamaal. Seadet kalibreerib tootjafirma Sarad.

 

 

Radooni- ja CO2 mõõtur Radon Scout Home on mõeldud ruumide radooni- ja CO2-sisalduse pikaajaliseks seireks. Seade on loodud kasutamiseks eramutes ja korterites. Peale radooni mõõdab Radon Scout Home ka ruumide temperatuuri ja niiskusesisaldust. Radooni mõõtevahemik on 0–1 000 000 Bcq, CO2 mõõtevahemik 0 – 5000 ppm. Radooni mõõtmistäpsus on 2%. Seade salvestab kõik mõõdetud parameetrid. Andmete ülekandmiseks on USB ühenduspesa. Ei ühildu nutitelefonidega. Ostes saab kaasa USB juhtme ja AC/DC toiteadaptri. Radon Scout Home on toodetud Saksamaal. Seadet kalibreerib tootjafirma Sarad.

 

Loe lisaks radooni kohta:

A. Polt. Mida on hea teada radoonist? Keskkonnatehnika 6/2013, lk 35
E. Pesur. Eesti joogivee radioaktiivsusest. Keskkonnatehnika 4/2010, lk 14–15.
E. Pesur. Hoonete siseõhu radoonisisalduse vähendamine. Keskkonnatehnika 5/2010, lk 23.
R. Reinson. Radooniohust ja selle ennetamisest kergkruusa abil. Keskkonnatehnika 5/2010, lk 20.
M. Saar. Kuidas ehitada radoonikindlat maja. Keskkonnatehnika 5/2010, lk 18.
A. Jantsikene, R. Koch. Radoonist veel ja ühest selle määramise meetodist. Keskkonnatehnika 6/2009, lk 19–21.
E. Pesur, V. Petersell. Harjumaa radooniriski kaart. Keskkonnatehnika 8/2009, lk 14–17.