Vanast puuvillakiust saab toota uusi kangaid

Soome Tehnilise Uurimise Keskuses VTT (Technical Research Centre of Finland, VTT ) on välja töötatud meetod vanast puuvillakiust uue kanga tootmiseks.

Ringlussevõetud puuvillakiust valmistati lõnga ja kangast. Saadud uus kangas on sile ja mati pinnaga.

Taaskasutusse suunatuava puuvillakiu töötlemise tehnoloogia põhineb tekstiili keemilisel lahustumisel (karbamaadi lahustamisprotsessil). Väljatöötatud tehnoloogia on keskkonnahoidlikum kui näiteks viskoosi tootmine tselluloosist, mille puhul kasutatakse süsinikdisulfiidi. Puuvillast polüestrijääkide kõrvaldamiseks kasutati tselluloositööstuses tuntud meetoteid.

Tehnilise Uurimise Keskuse VTT teadlaste hinnangul on  uue tehnoloogia abil toodetud ringlussevõetud kiu CO2-jalajälg ligikaudu kolmandiku võrra  väiksem puuvilla omast ning umbes samas suurusjärgus viskoosi omaga. Ringlussevõetud kiu vee jalajälg (magevee hulk, mis kulub toote valmistamiseks) moodustab umbes 2% puuvilla ja 10% viskoosi vee jalajäljest.

Vanast tekstiilist toodeti kiud VTT laboris. Kiust kedrati lõng Tampere Tehnikaülikoolis. Esimesed tootenäidised (kangas, sõrmikud) kooti Tameres asuvas lasteriideid tootvas ettevõttes Agtuvi Oy. Tehnoloogia edasiarendamiseks ja litsentseerimiseks moodustati startup The Infinited Fiber Company. Ketrustehnoloogiat täiustatakse edaspidi VTT Bioruuki katsekojas sel suvel rajatud ketruslaboris.

VTT-s välja töötatud meetod vanast puuvillakiust uute kangaste tootmiseks on üks osa rahvusvahelisest projektist The Relooping Fashion Initiative. Selle projekti eesmärk on välja töötada uusi lahendusi tekstiiljäätmete ringlussevõtuks. Projektiga on seotud mitmed tuntud ettevõtted, nagu VTT, Ethica, Helsinki Pääkaupunkiseudun Kierrätyskeskus Oy, Seppälä, Remeo, Pure Waste Textiles, RePack, Touchpoint ja Lindström. Projekti toetab Soome innovatsiooni- ja rahastuskeskus Tekes.

Tekstiilitööstus on üks keskkonda saastavamaid tööstusharusid maailmas. Selle arvele läheb 10 % süsinikdioksiidi heitest maailmas. Euroopa Liidu tekstiilitööstuses tekib aastas ca 16 mln tonni tekstiilijäätmeid. Sellest kogusest suunatakse taaskasutusse umbes 25 %. Tekstiilijäätmete käitleja RESYNTEX 2016. aastal läbiviidud uuringu andmetel jõuab Euroopa Liidus prügilatesse ning põletamiseks elektri- ja soojuse koostootmisjaamadesse 9,4 miljonit tonni tekstiilijäätmeid aastas.

Eestis tekib tööstuslikke tekstiilijäätmeid umbes 3000 tonni aastas. Suurem osa sellest kogusest jõuab prügilatesse. Eestis töötleb tekstiilijäätmeid AS  Toom Tekstiil, kelle tekstiilijäätmete tehases Viljandis Männimäel töödeldakse tekstiilivabrikutes ülejäänud ja kasutuid kangatükke. Ümbertöötatud tekstiile kasutatakse heliisolatsioonimaterjalina.

Soome Tehnilise Uurimise Keskus VTT (Technical Research Centre of Finland, VTT ) on Euroopa üks juhtivaid teadus ja uuringukeskusi, kelle eesmärk on tõsta oma klientide konkurentsivõimet.

Keskkonnatehnika