Riskipõhine joogivee kvaliteedi kontroll

Joogivee kvaliteedi kontroll muutub edaspidi risikpõhiseks. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski allkirjastas septembri lõpus joogivee kvaliteedi ja kontrolli määruse muudatused, mis annavad edaspidi võimaluse kontrollida joogivee kvaliteeti riskipõhiselt ning vee kvaliteediprobleeme paremini ennetada.

Määrus jõustub 27. oktoobril 2017. aastal. Muudatus puudutab enam kui 1300 Eestis tegutsevat ettevõtet.

Tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul võimaldab riskipõhine joogivee kvaliteedi kontroll joogiveega seotud ohtusid edaspidi paremini ennetada ja vajadusel neile tõhusamalt reageerida. See aitab paremini kaitsta inimeste tervist, kuid peaks oluliselt lihtsustama veekvaliteedi kontrolli joogiveega tegelevate ettevõtete, sealhulgas majutusettevõtete ja turismitalude jaoks. „Kui turismitalu pidaja otsustab koostada riskihinnangu, siis on see ühekordne kulu, mis võimaldab tal järgnevatel aastatel kontrolli kulusid oluliselt kokku hoida,“ ütles Ossinovski.

Kui senini pidid vee-ettevõtted, majutusettevõtted ja turismitalud kontrollima regulaarselt kõiki nõutud veekvaliteedi näitajaid, siis muudatusega tekib võimalus koostada joogivee ohutuse tagamiseks riskihinnang, mis võimaldab edaspidi määrata joogivees vaid konkreetseid riskihinnangus esile tõstetud näitajaid.

Riskihinnangu koostamine on vee-ettevõtjatele vabatahtlik. Kui ettevõte riskihinnangut ei koosta, siis tuleb jätkuvalt määrata joogivees kõik nõutud näitajad nagu ka praegu kehtiva korra kohaselt.

Riskihinnang käsitleb võimalikke ohtusid joogiveele kogu ahela ulatuses vee võtust kraanini ning võtab arvesse ka joogivee võtmiseks kasutatavate veekogude vee kvaliteeti. Et ettevõtteid riskihinnanguga abistada, on terviseamet alustanud Eesti põhjaveekogumite ülevaate koostamisega. Töö valmib plaanide kohaselt aasta lõpuks.

Muudatused joogivee määruses on seotud Euroopa Komisjoni joogivee direktiivi kontrolli- ja analüüsimeetodeid puudutavate muudatuste ülevõtmisega. Määruse ettevalmistamisesse oli kaasatud ka Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL).

EVEL on seisukohal, et joogivee kvaliteedi kontrolli muutumine riskipõhiseks on põhjendatud. See annab vee-ettevõtetele võimaluse optimeerida uuritavaid näitajaid ja proovivõtusagedust, mis omakorda võimaldab veekvaliteedi kontrollikulusid kokku hoida.

Samas rõhutab EVEL et vastutus joogivee kvaliteedi eest on jagatud. Vee-ettevõtte riskihinnang algab vee võtust põhja- või pinnaveest ja lõpeb ühisveevärgi ja kinnistu veevärgi liitumispunktis. Liitumispunktist kraanini kulgev ahel vajaks aga samuti riskihinnangut. Seda peaks tegema korteriühistu või majaomanik. Kuna määrus selleks omanikku ei kohusta, saab loota vaid teadlikkusele ja vastutustundele.

Allikad: Sotsiaalministeerium ja Eesti Veeettevõtete Liit

Keskkonnatehnika

Foto: Wikimedia Commons