Manhattani sild New Yorgis on 100-aastane

USA idarannikul New Yorgis 1900ndate alguses ehitatud Manhattani sild [1–2] sai 2009. aastal 100-aastaseks. Aastal 1909 oli see rippsild silde pikkuse (448 m) poolest neljandal kohal maailmas.

New Yorgi linnas on mitu suurt silda, suurimad neist – George Washington Bridge (sille 1067 m, sai valmis 1931) ja Verrazano-Narrows Bridge (1298 m; 1964) – on rippsillad ning mõlemad olid omal ajal maailma pikimad [3]. George Washingtoni sild viib üle Hudsoni jõe Manhattani saare läänerannal, Verrazano sild asub aga Manhattani lõunaküljel.

Sajandivahetusel 1800/1900 ehitati üle East Riveri jõe Manhattani ja selle idapoolel asuva Brooklyni linnaosa vahele mõnesajameetriste vahedega kolm suurt rippsilda. Need on (lõunast põhja) Brooklyni sild (486 m; 1883), Manhattani sild (448 m; 1909) ja Williamsburgi sild (488 m; 1903) [2]. Hiljem on Manhattani ja selle naaberlinnaosade vahele ehitatud veel mitu tähelepanu väärivat silda [4].

Manhattani silla ehitustöid alustati 1901. aastal ning liiklusele avati ta 31. detsembril 1909, sild läks maksma ca 30 mln dollarit. Silla peaava on 448 m ja kumbki külgava 221 m pikk, sillaehitise kogupikkus koos peale-ja mahasõiduosadega on 2,1 km.

Manhattani silla sisekaarega teraspüloonid on 102 m kõrgused ning sild kõrgub 41 m üle veepinna. Silda kannab neli 54 cm läbimõõduga trossi [5], mis kinnituvad paarikaupa kummagi ülemise sõidutee ülaservade külge. Silla sõidutee on kahetasandiline terassõrestik, mille laius koos konsoolidega on 36,6 m ning kõrgus koos ülemise sõiduteega 8,5 meetrit [6].

Sõidutee on silla mõlemas servas kahe- ning silla keskel ühetasandiline. Kergliiklusteed on silla mõlemal küljel asuvatel konsoolidel. Kummalgi ülemisel sõiduteel on kaks sõidurada. Ülemiste sõiduteede all on mõlemal pool kaks rada metroo jaoks. Silla keskel asuval alumisel sõiduteel on kolm sõidurada, millel hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal muudetakse liikumissuunda. Aastal 1988 läbis öö- päevas silla seitset sõidurada ca 75 000 sõidukit ning nelja metroorada ca 960 metroorongi [6].

Manhattani silla projekteerisid Ralph Modjeski ja Leon S. Moisseiff ning haldas New York City Department of Transportation (NYCDOT). Uue aastatuhande alguses hakati sillakonstruktsioone etapiviisi remontima [7]. Aastatel 2010–2013 uuendatakse kandetrosside ja ülemiste sõiduteede vahelised riputid.

Autor: JUHANI VIROLA, Eur Ing-FEANI Helsingi, Soome

Fotol on Manhattani sild 1990ndatel. Foto on tehtud East Riveri jõelt lõuna suunas, laevaga ümber Manhattani saare sõites. Tagaplaanil on Brooklini sild. Foto: Juhani Virola

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 1/2011. Täismahus artikli koos jooniste ja tabelitega leiad ajakirjast lk 37-39.

Viidatud allikad
[1] Juhani Virola. New Yorkin Manhattan-silta täytti 100 vuotta. Tierakennusmestari 2010:4, s. 48–50.
[2] Juhani Virola. New Yorkin suursiltoja. Tiemies 1967:4, s. 9–14 & 1967:5–6, s. 21–25.
[3] Teknillisen korkeakoulun (TKK) siltataulukot: www.tkk.fi/Units/Bridge/ longspan.html
[4] Juhani Virola. New Yorkin BronxWhitestone-silta täytti 70 vuotta. Tierakennusmestari 2010:1, s. 52–54.
[5] New suspension bridge at New York. The Engineer 1906-06-08, pp. 575–576.
[6] Ranganatha R. Rao & Sudhir Sanghwi. Systems approach in the inspection of suspension bridges. 14th Congress of IABSE, New Delhi, 1–6 March 1992, pp. 636–637.
[7] Olli Herrala. Skanskan tytäryhtiö Koch korjaa New Yorkin siltoja. Kauppalehti 2000-10-04.