Jõgeva linna reovee annuspuhastus      

Print Friendly, PDF & Email

 14. juunil 2001 avati Jõgeval reoveepuhasti, mille projekteeris AS Eesti Projekt ja ehitas AS Merko Ehitus. Ehitusjärelevalvet korraldas AS Eesti Veevärk. 34 mln krooni maksma läinud puhasti ehitamist finantseerisid PHARE (9,6 mln), Keskkonnainvesteeringute Keskus (10,4 mln), Keskkonnaministeerium (8,0 mln) ja Jõgeva linn (6,0 mln).  Firma Siemens koostatud tarkvara juhitav puhasti, mille jõudlus on 2200–3200 m3/d (400–540 kgBHT7/d), suudab vastu võtta ka Jõgeva aleviku ja Siimusti reovee.  Puhasti operaator on AS Jõgeva Vesi.

Et Jõgeva linna reovee omadused on suhteliselt stabiilsed, valiti selle bioloogiliseks puhastamiseks esimest korda Eestis annuspuhastustehnoloogia (Sequencing Batch Reactor technology). See on üks ajakohastest reoveepuhastusmeetoditest, mis võimaldab reoveest kõrvaldada nii orgaanilised reoained kui ka taimetoitained (fosfori ja lämmastiku), kasutades seejuures väga vähe kemikaale. Annuspuhastus on tavalisest aktiivmudapuhastusest selle poolest lihtsam, et järelsetitit ega mudatagastust ei ole vaja.  Oskusteavet puhasti projekteerimiseks saadi Rootsi asjatundjatelt, vaatamas käidi ka üht annuspuhastit Rootsis.

Annuspuhastil on kaks vaheldumisi täidetavat ja osaliselt tühjendatavat aerotanki, milles reovee õhustamisfaasile järgneb selitamisfaas (õhustus pannakse seisma ja aktiivmuda vajub põhja) ning osa puhastatud vee väljalaskmine (enamasti põhjakihti välja ei lasta). Et annuspuhasti töötaks tõhusalt, peab iga päev aerotankidesse jõudma teatud arv võimalikult ühesuuruseid annuseid reovett. Selle tagamiseks on ette nähtud kogumismahuti, millest kindel kogus reovett annustatakse vaheldumisi ühte või teise aerotanki.

Liigmuda tihendatakse, tahendatakse tsentrifuugis ning kompostitakse. Kui puhasti koormus või reovee kontsentratsioon aja jooksul muutub, saab annusesuurusi ja annustussagedust automaatjuhtimisprogrammi abil väga lihtsalt muuta. Muuta saab ka aerotankide aktiivmudasisaldust – Siemensi tarkvaraprogrammi sobib mis tahes koormusega annuspuhastite jaoks. Muude maade kogemuste kohaselt püsivad aktiivmuda omadused annuspuhastis väga headena ning aerotankidest teda veekogusse välja ei kandu.

Aerotankides on puhastusprotsess kujundatud nii, et tsükli alguses jäetakse aktiivmudasegu ilma hapnikuta (anoksiliseks) selleks, et bioloogilisel teel ärastada fosforit ja lämmastikku. Keemilise koaguleerimise seadmed fosforiärastuseks soovitati Jõgeval siiski alles jätta – kui fosfori bioloogiline ärastus stabiilselt ei toimi, võib neid vaja minna.

Külmal aastaajal alanud puhastusprotsess ei ole veel lõplikult välja kujunenud: kuigi puhastist väljuv heitvesi enamikku nõudeid (Vabariigi Valitsuse 2001.a määruse “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” järgi kehtivad praegu järgmised piirväärtused: BHT25 mg/l, heljuvainesisaldus  35 mg/l, Püld  2,0 mg/l) rahuldab (juuli lõpus oli BHT7  8 mg/l, heljuvainesisaldus 10 mg/l, Nüld 12 mg/l ja Püld 2,2 mg/l), on fosforisisaldus veel suur. Protsessi parendamismeetmete  kavandamiseks on vaja põhjalikumalt analüüsida protsessi eri faaside ajal võetud veeproove.

Autor: Udo Asmus, tehnoloogiainsener

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 4/2001 lk 35

Fotol on Jõgeva reoveepuhasti aerotank. Foto: Wikimedia